Soojuspump on üks kõige kulusäästlikum lahendus kõigi teie ruumiküttevajaduste lahendamiseks. Päikeseenergia kasutamine on ka keskkonnahoidlik. Euroopa küttesüsteemides on kõige levinum soojuskandjaks vesi.
Sellised süsteemid põhinevad tavaliselt radiaator- ja vesipõrandaküttel. Veepõhise jaotussüsteemi väljundtemperatuur on põrandakütte puhul tavaliselt 30–35 °C ja radiaatorite puhul 45–55 °C.
Umbes 20% soojuspumba energiatarbest kuulub sooja vee valmistamiseks. On oluline, et sooja vett valmistataks piisavalt, st kodumajapidamise vajadustest olenevalt. Seega tuleb valida soojuspumba õige mudel.
Kuna sooja vee valmistamine moodustab üha suurema osa kodumajapidamise energiavajadusest (vee tarbimine kasvab, kuid majad on nüüd paremini soojustatud), on oluline, et sooja vett valmistataks võimalikult tõhusalt ja usaldusväärselt.
Sooja vett tuleb valmistada nii, et keegi ei peaks ootama. Lisaks peab see toimuma võimalikult väikeste kasutuskuludega. Samuti on tähtis, et soojuspumbal oleks Legionella bakteri ohtu minimeeriv süsteem.
Thermia on välja töötanud tehnoloogia, mis võimaldab kiiresti valmistada suure koguse sooja vett ilma lisaenergiat kulutamata. TWS – Tap Water Stratification (kraanivee kihistamine) ja HGW – Hot Gas Water heaters (tarbevee kuumgaasiga tootmise tehnoloogia).
Kõigi soojuspumpadega peale õhksoojuspumpade saab tänapäeval hoonet väga soodsa hinnaga passiivselt jahutada. Põhjuseks on see, et passiivne jahutus ei vaja rohkem energiat kui mõne üksiku lambipirni jagu energiat.
Kui passiivsest jahutusest ei piisa, saab Thermia soojuspumpadega tagada teise, aktiivse jahutuse kompressori abil.
Kui soovite energiasäästlikku süsteemi basseinivee soojendamiseks, kaaluge soojuspumba hankimist.
Basseine ostetakse mitmesugustel põhjustel, näiteks perekonnale rõõmuks, treeninguks, meelelahutuseks ja võimalik, et ka raviotstarbel. Ilmselt olete siiski kogenud, et kütmata bassein on eelkõige kevadel ja sügisel nautimiseks sageli liiga külm.